Lembit Kopso: Veskist otse kooli
Kaarli talu peremees Lembit Kopso kannab südames armastust muusika vastu. Sellest sügisest hakkab ta seda muusikatundides Simuna kooli õpilastele jagama. Foto: Marianne Loorents
Originaalartikkel avaldatud Virumaa Teatajas 4. septembril 2021
Kaarli talu möldrist peremees Lembit Kopso liitus Edumuse haridusalgatusega, mis viib käesoleval aastal klassi ette üle Eesti paarsada spetsialisti, kes asuvad põhitöö kõrvalt lastele oma teadmisi jagama.
Kohtume Lembit Kopsoga päeval pärast tarkusepäeva. Esimese septembri aktus on möödas, tunniplaan on käes, kuid esimest kontakttundi veel toimunud ei ole. Simuna kooli värske õpetaja on tutvustanud end kooliaasta avaaktusel lastele, ning kuigi tema sõnul on tal esinemiskogemust üksjagu ja lavahirmu justkui olla ei tohiks, ajavad klassi ette astumise uudsus ja põnevus siiski vererõhu mõnevõrra üles.
Kopso tõdes, et lapsed on ju teistsugune publik kui täiskasvanud, seega ootab ta alanud kooliaastat kui seiklust. Enne klassi ette minekut tuleb värskel pedagoogil tegeleda veel töökavadega. “Algteadmised õpetajatööst sain Edumuse koolituselt. Seal oligi just väga palju neid inimesi, kes on varem töötanud spetsialistina hoopis teisel alal, aga soovivad nüüd õpetajaks asuda,” kõneles Lembit Kopso. Edumuse koolitajate kogemuse põhjal pole selliseid inimesi, kes asuksid põhitöö kõrvalt õpetajaks ja seda kohe poole koormuse mahus, nagu Kopso seda teeb, kuigi palju. Pigem võetakse üks-kaks tundi nädalas.
“Algteadmised õpetajatööst sain Edumuse koolituselt.”
Perekond ja lähedased suhtusid otsusesse igati soosivalt. Kopsol põlise muusikuna leidub muusikapedagooge ka tuttavate ringis ning nendegi hoiak on olnud toetav. “Kui abi vaja, saan kohe küsida.”
Muusika on tulevasel õpetajal kogu elu väga olulist rolli mänginud, kuigi päris tööna on ta seni alati tegutsenud mõnel n-ö praktilisemal alal. Esimesed pillid, mida Kopso mängima õppis, olid Tallinna muusikakeskkoolis viiul ja klaver. Saku muusikakoolis järgnesid klarnet ja saksofon. “Suur rõõm oli veel 40-aastaselt muusikakoolis õppida trompeti- ja eelmisel õppeaastal EELK usuteaduste instituudi kirikumuusika osakonnas orelimängu. Iseseisvalt olen juurde õppinud kitarri, mandoliini, akordionit ja muid instrumente, millega on vajadusel hea oma laulu saata,” kõneles Lembit Kopso oma armastusest muusika ja pillimängu vastu. Kopso lausus, et ta ei mängi pilli professionaalsel tasemel, aga tal on alati olnud huvi võluda pillist välja muusika.
Kui head läbisaamist muusikaga võib Kopso näiteks tuua ka oma lähisugulaste ringist, siis õpetajaid seal ei leidu. Selles mõttes avab mees täitsa uue suuna ning tasub loota, et õpetajaamet sel moel suguvõsaliinis ausse tõuseb. “Oleks ju tore, kui see jätkuks.”
Peamise tõuke kooli tööle minekuks andis Kopso sõnul see, et koroonaajal on talus tootmine vähenenud. “Simuna kooli direktor Kaja Põldmaa helistas mulle ja küsis, kas oleksin huvitatud või oskaksin kedagi soovitada,” rääkis mees. Ta võttis nädala mõtlemisaega ja oli direktori ettepanekuga nõus tingimusel, et saab enne klassi ette asumist mingisugustki koolitust, kuidas koolis töötades hakkama saada. “Direktor lubas seda uurida ja kolm-neli päeva hiljem selgus, et on olemas Edumuse õpetajakoolitus, mis aitab spetsialistidel mentorite ja tugivõrgustiku toel panustada haridusse.”
Lembit Kopsol avaneb nüüd pedagoogina hea võimalus olla oma õpilastele eeskujuks ja suunajaks ning mõjutada nende tulevasi valikuid olulisel määral. Muidugi on mehel ka endal õpetajaid, kes eluks ajaks meelde jäänud. Kopso rääkis, et õpetajaameti kaalumisel tulid talle endale meelde Saku kooli matemaatikaõpetaja Mati Polman ja muusikaõpetaja Ottniell Jürissaar. “Mulle imponeeris alati nende rahulikkus. Nad mõlemad olid tõelised džentelmenid, oma olemuselt kaunid hinged ja inimesed. Ma ei kuulnud kordagi, et kumbki neist oleks häält tõstnud,” kõneles Lembit Kopso oma eeskujudest.
Tegelikult oli talupidaja ja ettevõtja karjääri valinud mehel õpetajaks asumine meelel mõlkunud juba pärast keskkooli lõpetamist, sest just eeskujuks olnud matemaatikaõpetaja mõjul oli Lembit Kopso kujutlenud ka ennast klassi ees lastele matemaatikat õpetamas. Kuid elu tegi omad korrektiivid, tuli sõjavägi, siis oli vaja tööle minna, peagi sai pere juurdekasvu ning igapäevaelu vajas elamist.
Õpetajaks asudes on Kopso seadnud endale ka sihid, mis teadmisi lastele anda ja mille vastu huvi äratada. “Eesmärk on äratada õpilastes muusikaarmastus ja ühtlasi õpetada tulevases elus hakkamasaamist. Et nad saaksid aru, mis on klassikaline või mis popmuusika. Et neil oleks huvi tulevikus töö kõrvalt tegeleda kultuuri ja pillimänguga,” kõneles Lembit Kopso oma missioonist. Lisaks on soov avada noorte jaoks muusiku elu seda poolt, mis tavainimesele sageli märkamatuks jääb.
“Muusikud loovad, esitavad ja tihtipeale kõrvaltvaataja pilgule tuleb see kergelt ja ladusalt. Pillimees tuleb võtab pilli ja mängib. Aga sellele eelneb suur töö ja seda võiksid inimesed endale rohkem teadvustada,” rääkis muusikaõpetaja.
“Eesmärk on äratada õpilastes muusikaarmastus ja ühtlasi õpetada tulevases elus hakkamasaamist”
Noorte ette asudes ei alahinda Kopso sugugi seda, et tänapäeva noorte muusikaline maailm ja taustateadmised on hoopis midagi uut ja ehk ka hoomamatut. Aga pole viga, Lembit Kopso on võtnud sihiks end sellega kurssi viia, samas teadvustades, et ka muusikas on mood ja trendid, mis tulevad ja lähevad. “Tahan kindlasti mõista seda muusikat, mida noored ise kuulavad,” märkis Kopso ja lisas, et klassiti ja vanuseastmeti on see ka erinev.
Et muusikas on “tüvitekstid”, on tõde, aga nende kõrval on ka mõjutused moest ja trendidest, mis polegi niivõrd sõltuvad inimese enda muusikalistest eelistustest, kuivõrd sõpradest, keskkonnast ja ühiskondlikust suunast.
Muusikaõpetajaks asumine ei olegi talupidajale tegelikult nii ootamatu samm, nagu see kõrvaltvaatajale esmapilgul tunduda võib. Lembit Kopsol on eri ameteid varemgi olnud.
Kopso meenutas, et enne talupidamist oli ta Harju Elektris elektrik, täpsemalt oli tema tööülesandeks elektrikilpide ehitamine.
“Olen olnud varem peenmehaanika lukksepp, tegelenud naftaterminalis ehitamisega, töötanud Eesti Telefonis. Põllupidamist alustasin tosin aastat tagasi. Alguses tulin kiirel ajal äiale appi ja siis otsustasin ühel hetkel päriselt maale kolida. Tööks põlluharimine ja veskis jahu jahvatamine,” loetles mees nagu Hunt Kriimsilm oma ameteid, lisades, et just füüsiline töö on olnud see, mis alati leiva lauale toonud, kuid hobina on tal läbi elu olulisel kohal olnud muusika: laulukoorid, pilliansamblid, orkestrid.
“Praegu löön kaasa Tapa Mandoliiniorkestris, Lehtse Kammerkooris ja Väike-Maarja kapellis Sirili ning käin Tamsalu kirikus koraale saatmas elektriorelil,” rääkis Simuna kooli värske muusikaõpetaja.
Kommentaar
Simuna kooli direktor Kaja Põldmaa lausus, et kool tunneb siirast rõõmu selle üle, et Lembit Kopso nende meeskonnaga liitus. “Lembit esines meil esimese koolipäeva aktusel ning koolipere võttis ta väga hästi vastu,” kõneles Põldmaa.
Põldmaa sõnul on Kopsol palju ideid ja just väljast tulijana pakub ta koolile värskeid tuuli. Koolipere saab aga tööd alustavat õpetajat toetada pedagoogilise poolega.
Simuna kooli kauaaegne muusikaõpetaja töötas koolis osalise koormusega ning suundus siis teise kooli, kus oli võimalik täiskoormusega tööle asuda. Põldmaa sõnul otsiti muusikaõpetajat kaua ning mõnda aega töötas koolis asendusõpetaja, kellel aga muusikaõpetaja kvalifikatsiooni ei olnud ja kes suundus edasi õppima, nii et kool jäi jällegi tühjade pihkudega.
Siis viis aga tuttava soovitus Kaja Põldmaa Lembit Kopso jutule ning sündis tore koostöö. “Mul on kõhutunne, et kõik läheb väga hästi,” lausus Kaja Põldmaa. (VT)
Mis on Edumus?
Edumus on programm, mis aitab töötavatel spetsialistidel panustada Eesti noorte haridusse - üks aine, üks klass ja üks õppeaasta korraga.
Edumus aitab leida need, kellel on olemas piisav haridus, positiivne ellusuhtumine ja muidu head eeldused õpetamiseks. Luuakse sobivad tingimused ja pakutakse tuge, et töötavad spetsialistid koolidesse õpetama viia.
Edumus on koostöös Avatud Meele Instituudi ja haridusinnovatsiooni aktivistidega ette valmistanud sisutiheda juhtimis- ja koolitusprogrammi. Koolitus annab alustavatele õpetajatele vajalikud baasteadmised ning valmistab nad kiirelt koolis töötamiseks ette.
Uuele õpetajale tähendab iga päev uusi proovikive, millest suurem osa on kergelt ületatavad. Edumuse koolitajad ja kogenud õpetajatest mentorid toetavad uusi õpetajaid kogu õppeaasta jooksul. Lisakoolitused ja Edumuse võrgustik aitavad teadmisi rikastada ja toetavad hea nõuga.
Allikas: edumus.ee
Autor: EVA SAMOLBERG-PALMI
