Koroonakevade elumuutus - mis oleks kui läheks õpetajaks
Eelmise aasta sügisest Koigi koolis õpetajana töötav Kaisa Berg on oma otsusega rahul. On ju õpetajaamet see, millest ta aastaid unistas. Foto: Dmitri Kotjuh
Originaalartikkel avaldatud Järva Teatajas 27. märtsil 2021
Möödunud sügisel kooliaasta alguses tervitati Koigis uue inglise keele õpetajana Kaisa Bergi (35), noort naisterahvast, kelle teekond koolimajja, kuigi see oli aastaid tema unistus, oli kõike muud kui tavapärane.
Et kõik siia kirja saaks, tuleb alustada päris algusest.
Lapsena kaalus Kaisa Berg kahte karjäärivalikut – kas saada õpetajaks, nagu oli tema vanaema, või ettevõtjaks, nagu oli kauplusepidajast ema.
«See, kui eesti keele ja kirjanduse õpetajast vanaema võttis vihikud parandamiseks koju kaasa, tundus mulle tohutult tähtsa tööna,» meenutas ta. «Uhke koolimaja, kriidi- ja raamatulõhn – kõik kooliga seonduv läks mulle väga hinge.»
Soov saada õpetajaks ei kadunud kunagi
Õpihimulise tüdrukuna ajas Kaisa teadmisi taga. Kui millestki aru ei saanud, luges õpitükke kas või kümme korda, et asjad selgeks saaksid. «Meil oli kodus pikk koridor – mäletan, et kui mul oli vaja midagi selgeks õppida, mängisin seal oma nukkudega kooli ja õpetasin ka neile seda teemat, millest ma isegi kohe alguses aru ei saanud.»
Soov oma elu täiskasvanuna õpetajatööga siduda ei kadunud Bergil kunagi ära. Jah, gümnaasiumi lõpetamise järel valis ta pragmaatilistel põhjustel Tallinna tehnikaülikooli majanduseriala, aga ega see otsus südamerahu endaga kaasa toonud. «Olen töötanud nagu Hunt Kriimsilm, olnud nii kosmeetika- kui ka kinnisvaraäris, nii palgatöötaja kui ka ettevõtja, aga ei ole kunagi rahul olnud. Lõpuks hakkas ka endal imelik – ükskõik, mida ma ka ette võtsin, varem või hiljem osutus valitu siiski liiga üksluiseks,» nentis ta. «Lõpuks võtsin aja täiesti maha ja tasapisi hakkas tulema märke, et peaksin ikkagi kooli õpetajaks minema.»
Elul olid aga omad plaanid – vahele tuli pereloomine, ning kui Berg aeroobikatreenerist koduse emana koroonakevadel kodulinnast Tartust oma elukaaslase Koigi kandis asuvasse vanematekoju kolis, olid paljud asjad veel lahtised. «Tol hetkel ma veel ei teadnud, kas kolime sügisel Tartusse tagasi või mitte,» meenutas ta. «Elukaaslane leidis Edumuse kuulutuse, aga tol kevadel ma sinna ei kandideerinud.»
Järgmisena näitas äiapapa talle Järva valla lehte, kus otsiti Koigi kooli geograafiaõpetajat. Kaisa kandideeriski.
Esimese hooga Bergi õpetajaks ei võetud, kuid koolist tuli augusti alguses pakkumine hakata seal hoopis inglise keelt õpetama. Samuti liitus ta sügisel haridusalgatusega Edumus.
Just aastaid kestnud soov õpetajaametit proovida ja leida end lõpuks õpilaste eest, oli see, mis pani teda selle pakkumisega nõustuma.
Elulised näited
Vastne Koigi kooli inglise keele õpetaja Kaisa Berg tunnistas paarikuise õpetajakogemuse järel, et uus töö on talle pakkunud omajagu väljakutseid. «Õpilased ja nende keeletase on väga erinev ning seda ühtlustada ongi kõige suurem proovikivi,» sõnas ta. «Päevad on väga erinevad, kuid sellist tunnet, et tahaksin karjudes minema joosta, ei ole veel tekkinud, pigem on kontaktõppe hommikud alanud mõnusa ootusärevusega, misjärel võtan suuna rõõmuga koolimaja poole. Tegelikult mulle koolis ikkagi väga meeldib!»
Berg leiab, et kui lähtuda Koigi kooli õpilastest ja õpetajatest, siis maakoolidel võiks kindlasti tulevikku olla. «Teisalt, tõsi on ka see, et kui noorel inimesel on õpetajaharidus, läheb ta pigem tööle ikka linnakooli. Seega just õpetajatepuudus võib maakoolidele saatuslikuks saada. Võtkem või mind ennast, ilma eriolukorra ja koroonata poleks ma kindlasti Koigi kanti sattunud ega ei kujuta ka ette, kust kool oleks sügisel uue inglise keele õpetaja saanud,» arutles ta.
Inglise keelt annab Berg Koigi koolis 5.–9. klassi õpilastele ning näeb ennast seda tööd tegemas püsivalt. Ideaalis mitte kodusel distantsõppel, vaid ikka klassiruumis koos õpilaste ja otsese suhtlusega, nagu enamik tema kolleegidestki sooviksid. «Samas hädaldamine teemal, et ei saada hakkama, mulle ei meeldi. Pigem tuleb võõrastes olukordades leida need lahendused, mis võimaldavad kõige paremini hakkama saada,» rääkis ta.
Teistel õpetajaametit kaaluvatel inimestel soovitas Berg mõelda just Edumuse variandi peale, sest see annab võimaluse panustada kooliellu paari tunni jagu nädalas ja seda vajadusel oma põhitöö kõrvalt. «Inimesed, kes tulevad selle programmiga koolidesse õpetama, on ju mingil erialal praktikud ja oskavad tundides tuua elulisi näiteid,» arutles ta. «Leian, et pähetuupimise aeg on läbi, pigem tuleb aru saada, millistest kanalitest leida adekvaatset infot ja mida selle kõigega tegelikkuses pihta hakata.»
Enda näitel teab Kaisa kinnitada, et klassi tähelepanu saab kõige paremini haarata lausega: «Teate, mis minul ühel päeval juhtus...».
Berg leiab, et lapsed on väga teadmishimulised. Ja kui õpetaja on eelnevalt läbi mõelnud, kuidas tunni teemat elulise kogemusega seostada, saavad lapsed paremini aru ja õpivad seda innukamalt.
Samuti arvab Kaisa Berg, et haridusalgatus Edumus võiks olla üks võimalusi meesõpetajaid koolidesse saada. «Me ju kõik teame, milline on ühiskonna ootus ja palgasurve meestele, nii et neid õpetajaks õppima panna on väga keeruline,» nentis ta. «Edumus oleks siinkohal hea võimalus meestele, kes on omal alal kaugele jõudnud – nad saaksid õpilaste ette tulla ning sellega midagi ühiskonnale tagasi anda. Paraku on nii, et paljud lapsed kasvavad üles üksikemaga, koolikollektiivid koosnevad suuresti naistest ning tundlikus üleminekueas võib jääda mehelikest eeskujudest puudu.»
Kevadpäike kosutab
Kõige üllatavamaks asjaoluks pidas Berg aga seda, et Edumuse koolitusel osati kõikvõimalikke raskusi ülimalt täpselt ette näha. «Koolitusel räägiti meile, et esimese õppeaasta päevi täidabki vaid töö, hommikul lähed klassi ette ja õhtul valmistad tunde ette, oma lapsi ja elukaaslast ei näe, trenni ei jõua ja isiklikku elu ei ole. Sellest kõigest tekivad pinged, mis kulmineeruvad hilissügisel. Kui päike hakkab kõrgema kaarega käima, tuleb päike välja ka alustaval õpetajal, sest ta on saavutanud teatud töörütmi,» kirjeldas ta.
Töörütm on ka Kaisal käes, sest pärast 15 aastat kestnud tööalaseid eneseotsinguid tunneb ta, et on viimaks ometi õiges kohas. «Mul on isegi veidi kahju, et ei läinud õpetajaks õppima kohe pärast keskkooli. Olen elav näide sellest, et alati tuleb kuulata oma südamehäält, sest lõpuks saab see su ikka kätte ning sügavalt südamest tulevad soovid, ükskõik kui võimatud need tunduvad, leiavad alati võimaluse täituda.»
———————
KOMMENTAAR
Maria Rahamägi, haridusalgatuse Edumus asutaja ja tegevjuht
Edumuse idee sai alguse isiklikust kogemusest- andsin ise õpetajana koolis tunde.
Pilootaastal saatsime koolidesse 13 spetsialistist õpetajat, sel hooajal on koolides üle Eesti üle 30 Edumuse õpetaja, sealhulgas ka Kaisa. Sügisest aga alustavad Türi ühisgümnaasiumis veel kaks majandusõpetuse õpetajat.
Kipub olema ikka nii olema, et õpetama tahetakse minna just sinna kooli, kus ise kunagi õppisid- nii saab ju panustada kodukandi arengusse.
Ootame juba praegu spetsialiste liituma Edumuse platvormiga opetajaks.edumus.org, kusjuures eriti oodatud valikainete ja reaalainete õpetajad. Kuigi direktorid hakkavad oma personalivalikuid tegema märtsis-aprillis, siis julgustan samamoodi koolijuhte juba varem oma huvi edumus.org/koolile aadressil üles näitama.
2021. aasta sügisest loodame koolidesse saata 100-200 Edumuse õpetajat ja uudne on see, et platvormi lisanduvad ka ainekavad, mida koolid saavad kasutada. Näiteks on LHV koostamas rahatarkuse ainekava, mis võiks olla päris põnev lisandus majandusainele. Majandusõpetajatele saavad kättesaadavaks ka Junior Achievementi majandus- ja ettevõtlusõppe kursused.
———————
EDUMUS
Haridusalgatus Edumus aitab töötavatel spetsialistidel panustada Eesti noorte haridusse – üks aine, üks klass ja üks õppeaasta korraga. Keskmine nädalane koormus Edumusega õpetades on kaks (kontakt)tundi nädalas. Teist sama palju tuleks arvestada tundide ettevalmistuseks.
Edumus toetab spetsialistidest õpetajaid õppeaasta vältel nii õpetamiskoolituse ja juhtimisoskuste arendamisega kui ka mentorite võrgustikuga. Spetsialistidest õpetajatele on programm vabatahtlik ja tasuta.
Edumuse platvorm aitab koolidel leida mugavalt need, kellel on olemas piisav haridus, positiivne ellusuhtumine ja head eeldused õpetamiseks.
———————
INTERVJUU
Koigi kooli direktor Annela Ojaste, kuidas sattus Kaisa Berg teie kooli inglise keele õpetajana tööle?
Kaisa Berg kandideeris meie kooli esmalt tööle geograafiaõpetajana, aga selle aine saime lõpuks oma jõududega kaetud- ajalooõpetaja, kes andis juba varasemalt geograafiat, jätkas ka selle ainega.
Augusti alguses juhtus aga nii, et minu inglise keele õpetaja otsustas koos oma kaasaga jääda Hiiumaale. Nad läksid sinna distantsõppe ajal, hakkasid kohvikut pidama ja sinna nad jäidki.
Siis oli meil vaja kibekähku leida kooli uus inimene ja mulle tuli meelde Kaisa. Head koolid lõpetanud majandusharidusega noor inimene, kes oma motivatsioonikirjas avaldas, et tema südamesooviks ongi olla õpetaja.
Nägin tema puhul koheselt, et kui selline inimene on saadaval, siis tuleb ta kuidagi kooliga ära siduda. Kaisa oligi väga julge ning võttis minu pakkumise vastu.
Tore oli ka see, et Kaisa, erinevalt meie kooli teisest uuest õpetajast, eesti keele ja kirjanduse õpetajast Igor Kotjuhist, sai kooliaastat alustada kontaktõppel.
Kuidas on tal läinud?
Kaisa kiituseks tuleb öelda, et ta suudab kohaneda erinevate olukordadega ning olla oma töös väga loov ning paindlik.
Tuleb meelde, et kohe peale esimest distantsõppeperioodi avaldas ta soovi hankida koolile vajalikku digitaalset õppevara. On väga oluline, et sedavõrd keerulisel ajal oleksid ka õpetajad ise väga ettevõtlikud ja leiaksid lahendusi, kuidas saaks distantsilt õpilasi kõige paremini õpetada.
Loov olemine ei tähenda aga seda, et õpetajana ei oleks Kaisa nõudlik. Kui õpilased ei õpi, siis ei tule ka häid tulemusi.
Muidugi pean ma ütlema seda, et lastele meeldib Kaisa väga. Ta on natukene teistsugusem neist õpetajatest, kes on klassi ees olnud 30 aastat. Nagu öeldud, ta kasutab varmalt kõiksuguseid tänapäevaseid digilahendusi ja -keskkondi.
Mainimata ei saa jätta kuuenda klassi tüdrukute kiitust, et õpetaja Kaisa on meie kooli kõige ilusam õpetaja, kes kannab ilusaid riideid ja kõrgemaid kontskingi (naerab). Leian, et korrektselt riides käimine on kindlasti üheks hea eeskuju näitamise viisidest (tõsinedes) ja mõjub innustavalt ka teistele kollektiivi liikmetele.
Inglise keelt õpetab ta ka minu tütrele ning tagasiside on igati positiivne.
Milline inimene ta on?
Inimesena on ta hästi meeldiv. Iseloomult on Kaisa pigem tagasihoidlik ja niisama tühja juttu ei tee.
Märtsi alguses, mil tähistasime tema juubelit, märkasin, et meeleolu oli kõigil väga hea, koosviibimise õhkkond oli mõnus ja hubane- Kaisa oli meie kollektiivi poolt igati omaks võetud. Kaisa oli aga võtnud omaks, et sünnipäeva tähistatakse meil korralikult kaetud lauaga.
Kas õpetajakogemuseta inimese töölevõtmine kätkeb endas riske?
Jah, uue õpetaja töölevõtmine on alati teatud riski, kuid olen siiski seda meelt, et erialaspetsialistide haridusvaldkonda meelitamine on väga oluline.
Kui inimene on mõnes muus valdkonnas omandanud magistrihariduse ja tahab õpetajana töötada, siis peab see olema võimalik. Küll peab ta läbima teatud lisakoolitused, et kutsekomisjon omistaks talle õpetajakutse.
Kaisast rääkides, siis leian, et haridusalgatus Edumus on uuele õpetajale väga heaks võimaluseks omandamaks üldised teadmised pedagoogikast ja koolihariduse toimimisest. Kui inimene tuleb väljaspoolt haridussüsteemi kooli õpetama, siis on selliseid baasteadmisi igati vaja.
Kuivõrd kerge on maakooli õpetajaid leida?
Koigi kool ei erine teistest maakoolidest ehk uusi inimesi kooli tööle saada on väga keeruline.
Esmalt peaks see uus inimene kolima maapiirkonda elama. Väga kaugelt tööle käimine ei ole minu arvates väga hea variant, sest koolis tuleb ju kohal olla juba varahommikul ja iga ilmaga.
Siiski võib maapiirkonna plussiks öelda, et inimesed on siin püsivamad. Kui inimene juba tööle tuleb, siis ta ka mõneks ajaks sellesse ametisse jääb. Ja mida pikemalt koolis olla, seda paremini õpitakse ju ka õpilasi tundma.
Pensioniealisi õpetajaid meie töökollektiivis hetkel palju ei ole. Julgen öelda, et keskmine vanus on pigem 40+ eluaasta ringis.
Loodangi hetkel seda, et saaksime edasi minna sama koosseisuga nagu sel aastal ja et meie kooli kaks uut õpetajat jätkaksid ka uuel õppeaastal.
