5 küsimust Sissile: kuidas koolis vaimset tervist hoida?
Tuvasta oma vajadused, pane tähele emotsioone ja leia ellu maksimaalselt rõõmu, soovitab Eesti Laulu finalist, laulja Sissi Nylia Benita.
Edumus Schooli vaimse tervise kursused:
Mis värk selle vaimse tervisega on? Uus grupp alustab 8.03.2023!
– Miks me peame üldse vaimsest tervisest rääkima, miks see on tähtis?
Sissi: Tervis on üks kõige tähtsamaid asju, mis meil üldse on. Füüsiline tervis ja vaimne tervis on need kaks asja, mis minu silmis ehituvad üksteise peale. Kui füüsiline tervis on paigast ära, siis me ei suuda ju mitte midagi teha, kui meie keha ei toimi.
Kui vaimne tervis on paigast ära, siis ma leian, et pole vahet, kas mul on keha korras, kas mul on hea töö, kas mul läheb koolis hästi või kas mul on sõpradega hästi, aga ma ei naudi mitte midagi. Ma ei oska olla, ma ei oska eksisteerida.
Vaimne tervis on üks kõige tähtsamaid väärtusi, mis meile üldse elus kingitud on: et meil on see imeline aju, mõistus ja me saame seda maailma kogeda ning elu täisväärtuslikult elada. Mida sa teed siis, kui see, mille kaudu seda koged, ei toimi? See ongi tühjus, hall olemine.
Me tuleme riigina sõjaajast, mis tähendab, et eelmised generatsioonid ei osanud vaimset tervist prioritiseerida, nii et sellepärast ei ole seda ka noortele õpetatud.
Ma leian, et nüüd oleme jõudnud kohta, kus meil on võimalik seda päriselt õppida, kuidas oma vaimset tervist hoida. Vaimne tervishoid on oluline, sest ilma selleta meil lihtsalt ei ole mitte midagi.
“Nüüd oleme jõudnud kohta, kus meil on võimalik seda päriselt õppida, kuidas oma vaimset tervist hoida.”
– Kui palju sinu kooliajal vaimsest tervisest räägiti, kui palju seda koolis õpetati?
Sissi: Kogu minu kooliteekonnal räägiti vaimsest tervisest väga vähe. Näiteks, kui me räägime koolikiusamise vastu võitlemisest, siis see tuli palju hiljem, kui ma olin juba gümnaasiumis. Põhikooli ajal seda teemat üldse ei olnud, kuigi see oli aeg, kus näiteks mina oleksin sellist tuge ja teadmist väga-väga-väga vajanud. Olen alles hiljem aru saanud, et kuulun ADHD spektrisse, mistõttu mu aju töötab teistmoodi.
Kui keskkoolis tuli selline valikaine nimega praktiline psühholoogia, siis see on üks kõige paremaid tunde, mis mul on kunagi koolis olnud. Ma sain palju rohkem aru iseendast ja oma süsteemist, kuidas see toimib, ja kuidas ennast toetada läbi pingeliste aegade.
Tegelikkuses on kool ja üleüldse nooreks olemine suur muutuste aeg, kus ei olegi täiesti võimalik aru saada enda süsteemist, nii et igasugune abi kulub ära.
- Kuidas sina ise tegeled oma vaimse tervisega? Jaga palun kolm nippi, kuidas hoida vaimset tervist korras!
Sissi: Mina tegelen oma vaimse tervisega väga palju. Võib öelda, et eneseareng ja vaimse tervisega tegelemine on minu kirg sellepärast, et ma olen natukene teistsugune. Mul on erivajadused ja ma kasvasin üles sellest ise teadmata.
Pole olemas sellist asja nagu nii-öelda tavalised nipid, ja paljud asjad alati minule koolis ei toiminud. Ma ütleksin siiski kolm põhilist asja, mis ma arvan, et võiksid universaalselt toimida kõigile.
Esimesena tuvasta oma vajadused. Vaata, mida sina vajad, et end hästi tunda, sest et see ei pruugi olla see, mida teised vajavad.
Kui proovime olla nagu teised ja sisse sobituda, eriti kui see hakkab minema vastu meie vajadusi, siis see on see ohukoht, kust väga suured probleemid võivad alguse saada.
Minu jaoks on näiteks oluline see, et ma vajan aega enne ja pärast oma sotsiaalseid kokkusaamisi või isegi rääkimisi, kas või 15 minutit aega, et korraks üksinda olla.
Võib-olla vajad rohkem struktuuri oma elusse, et inimesed reaalselt seletavad sulle asju rohkem lahti, võib-olla vajad helisid õppimise taustaks. Tuvasta ära, mis sind aitab.
Teine oluline teema on kindlasti see, et pane tähele oma emotsioone. Sinu emotsioonid on siin põhjusega. Iga emotsioon on informatsioon.
Ehk siis, kui sa oled vihane, siis võib olla sind väärkoheldud. Kui tunned kurbust, siis midagi on haiget teinud. Kui tunned rõõmu, siis midagi on hästi.
Ära suru alla oma emotsioone, isegi kui need on negatiivsed. Vastupidi, proovi leida turvalisi kohti või inimesi, kus sa saad neid tunda ja võtta ette see teekond, et oma emotsioonidega sõpradeks, sest et nad on sinuga elu lõpuni.
Kolmandana leia oma ellu nii palju rõõmu, kui sa saad. Kas sind teevad rõõmsaks hobid? Kas sind teeb rõõmsaks looduses käimine? Kas sind muudab rõõmsaks joonistamine, laulmine? Ükskõik, mis see ka ei oleks.
Elu on elu ja see tähendab, et siin juhtub vahel ka raskeid ja valusaid asju, mida meie ise ei saa kontrollida. Küll aga need asjad, mis me saame kontrollida, need võiks teha imeliseks: kui võimalik, siis tuua oma ellu nii palju rõõmu ja mõnu, kui sa vähegi saad.
“Sinu emotsioonid on siin põhjusega. Iga emotsioon on informatsioon.”
– Eriti kui sa toimetad meelelahutusmaailmas, siis kui palju on tegelikult meie ümber seda, et inimesed ei näita oma emotsioone välja? Pealtnäha on kõik säravad, glamuursed ja hästi õnnelikud, aga seal pildi taga tegelikult see ei ole nii.
Sissi: Kui me vaatame seda, mis on sotsiaalmeedias ja meedia üldpildis, siis meelelahutusmaailmas näidatakse hästi palju glamuurset imidžit, kus kõik on kogu aeg lilleline ja kaunis. Aga see tegelikult ei ole niimoodi.
Inimene, kes ei oska oma valu hoida või ei oska sellele ruumi anda, ei oska seda teadvustada, ei oska seda ka teiste jaoks teha.
Väga palju pannaksegi maske ette ja näidatakse, et kõik on korras ja kõik on kogu aeg imeline, kuigi see ei ole nii. See võib omakorda tekitada väga üksikut tunnet, kui me oleme võib-olla endaga natukene halvemas kohas, aga ümberringi vaadates on kõik ideaalne.
Me kõik oleme inimesed. Mina isiklikult proovin ka oma meediapildis igal pool näiteks rääkidagi raskematest emotsioonidest ja inimeseks olemise kogemusest.
– Mida sa soovitaksid 16-aastasele Sissile?
Sissi: Seal on nii palju asju. Kõige olulisem on talle öelda, et kõik, mis sa tunned, on õige. Ei ole seda, et sa oled liiga emotsionaalne, sa oled liiga tundlik või loll, kui sa ei oska midagi. Kõik need asjad, mis ma võib-olla ütlesin iseendale ja mida ma mõtlesin või tegin maha iseennast.
Ma tahaksin talle teada anda, et mitte miski pole valesti. Kõik, mis sa oled, on täiesti absoluutselt õige.
Kõik on kogu aeg põhjusega. Usalda igat asja, mis juhtub. Ei ole nii, et midagi on halvasti, vaid tegelikult see kogemus toob sind täpselt sinna, kus sa pead olema.
Kui mul ei oleks neid raskusi olnud, siis ma ei oleks oma teadmistega praegu nii imelises kohas, nagu ma praegu olen.
Kõik juhtub põhjusega. Iga valu, mis sa läbi elad, raske moment, iga rõõm, isegi need momendid, kus sa mõtled, et oled täielikult läbi kukkunud. Ma võin öelda, et ma olen väga õnnelik selle üle, kuhu ma olen jõudnud, isegi läbi kõigi õuduste, mis on juhtunud.
