Osalise koormusega õpetajad vahetavad päris õpetajad välja?

 

Kui me ei suuda kooli saada piisavalt täiskoormusega õpetajaid, kas peaksime selle asemel panustama osalise koormusega õpetajatele, kes oleksid valmis seda tegema oma põhitöö kõrvalt?

Õpetajate puudus ja ülekoormus on olulised teemad olnud aastaid. Suuri samme on juba tehtud nende probleemide leevendamiseks.Sellegipoolest ei saa me täna kindlad olla, et Eesti noorte haridustulemused ka pikas perspektiivis kõrged püsivad, sest õpetajaskond on vananemas.

Eestis on juba loodud tänuväärt algatusi selle probleemi leevendamiseks. Noored Kooli viib inimesi kooli õpetama kaheks aastaks ning nüüd toetab matemaatika õpetajaks minejaid lisastipendiumiga. Tagasi Kooli toob kooli külalisõpetajaid üheks tunniks ning asendusõpetajate programm asendama juhuks, kui põhiõpetaja on haige, koolitusel või ei saa tunde mingil põhjusel ise anda. Niisiis on viimase puhul pigem tegu programmidega, mis toetavad olemasolevaid õpetajaid, kuid ei loo neid juurde.

Innove karjääripöörajate programmi kogemusest selgub, et neid, kes pärast mõningast töökogemust oleks valmis end täielikult haridusele pühendama, on vähe. Ei ole palju neid kõrgharituid, kes oleksid valmis kompromisse oma sissetulekus ja töökoormuses tegema, olgugi et õpetajate roll on ühiskonnas kriitilise tähtsusega. Siiski usun, et leidub viise, kuidas nende andekust ning töökogemusega kasvatatud kompetentsi hariduses kasutada.

Üks viis oleks tuua need spetsialistid kooli õpetama osalise koormusega. Nii ei pea nad oma tänasest töökohast loobuma. Samuti toob see olemasoleva töö juurde tähendusrikkust ja uusi enesetäiendusvõimalusi, mida tänapäeva noored üha enam väärtustavad. Selline mudel on juba kasutusel näiteks Taani rakenduskõrgkoolides, kus reeglina ei saagi õpetada keegi, kel samal ajal valdkonnas vastavat töökohta ei ole. Miks mitte seda kogemust Eesti üldharidus koolides rakendada?

Vajalikud oskused.pngVajalikud oskused.png

Ka tööandjale peaks töötaja, kes end omal initsiatiivil arendab, atraktiivne olema. World Economic Forum on ennustanud, et kui automatiseerimine, tehisintellekt  ning masinõpe suudab meie eest üha enam tööd ära teha, on olulisemad oskused kriitiline mõtlemine, loovus ja emotsionaalne intelligentsus. Kuigi ootame õpetajateks juba neid oskusi valdavaid inimesi, siis kindlasti saame Edumuse programmiga üht-teist lihvida. See aga on oluline ka jätkusuutlikkust ja arenemisvõimet väärtustavatele ettevõtjatele.

Samuti on õpilastele kasulik mitmekesise taustaga õpetajate kaasamine. Nii nagu noored hindavad oma töökogemuses mitmekesisust ja paindlikkust, võiks arvata, et ka koolikogemus võiks laiapõhjalisem olla. Lisaks aitaks laiema profiiliga spetsialistide kaasamine kaardistada õpilaste karjäärivalikuid tulevikuks, mis omakorda motiveeriks õppima.

Kuigi on koole, kes vajadusest tulenevalt juba osalise koormusega õpetajaid kaasavad, siis usun, et seda võiks teha laiema haardega ja organiseeritumalt. Selleks oleme loonud Edumuse. Edumus on programm, mis aitab töötavaid spetsialiste tuua kooli osalise koormusega õpetama. Esmalt leiame õpetajateks need, kellel selleks juba head eeldused olemas on. Järgnevalt valmistame nad koostöös Tallinna Ülikooliga õpetamiseks ette, et nad teaks, mida õpetamisest oodata ning tunneksid kogu õpetamise protsessi vältel end kindlalt ning osana kooliperest. Oma tegevusega tõstame tõenäosust, et kord juba õpetamisega alustanud inimene valib seda teha ka pikemas perspektiivis ning kaalub oma õpetamiskoormuse kasvatamist järgmistel perioodidel.

Nii nagu õpetaja kvalifikatsiooninõudeid on juba paindlikumaks muudetud on ka koolijuhid näidanud üles avatust uuenduslikematele lähenemistele oma tööjõu osas andes Edumuse programmi ideele positiivset tagasisidet. Tunniplaani koostamine ning kooli kogukonnaga lõimumine on osalise koormusega õpetajate puhul küll veidi suurem väljakutse, mille samuti Edumusega püüame võimalikult käepäraseks muuta, kuid see on seda väärt.

Seejuures ei tohiks tänased õpetajad oma töökohtade pärast muretseda. Eestis on vastavalt MKM-i tööjõuvajaduse prognoosile (EHIS, REL.2011) hinnanguline uute õpetajate vajadus perioodil 2018-2025 kokku 3000 õpetajat. Ning nii nagu heas tordis on näputäis soola, sobib ka kooli mõni osalise koormusega õpetaja. Ja nii kaua, kuni meil on õpetajaid puudu, peaksime väärtustama iga haridusse lisanduvat talenti. Tasakaal on vajalik selleks, et süsteem toimiks optimaalselt.

Artikkel avaldati originaalselt Postimehe veebis: https://arvamus.postimees.ee/6528769/maria-rahamagi-osalise-koormusega-opetajad-vahetavad-praegused-valja

 

Previous
Previous

Milleks teha vabatahtlikku tööd?